Kinoteek | Eesti film 110: katselenduri jälgedes

Eesti filmi on lendutõusmine lahutamatult sisse kirjutatud. Esimesed kaadrid 110 aasta tagant jäädvustasid 20. sajandi alguse ühe tuntuma odessalase Sergei Utotškini õhulendu Tartus. Need stseenid filmis üles kõneka nimega eestlane Johannes Pääsuke, kes paraku hukkus Esimese Maailmasõja viimasel aastal kukkumise tagajärjel. Sealt alates on lendamine ka mõnegi meeldesööbiva filmistseeni teema. Peeter Simmi “Arabella, mereröövli tütar” lahkub Arabella oma senisest kodust laeval merehädast päästetud seikleja õhupallil. Selles dramaatilises stseenis 70 aastat pärast Utotškini lendu on kokku võetud uue alguse, riskimise ja vabaduse ideed, mida Eesti filmi algus endas kandis.

Kinoteek tähistab kino sünnipäeva eelkõige uute, käesoleval aastal kinno jõudnud filmide näitamisega ja võimalusel vestlustega filmitegijatega. Viimastel aastatel on kodumaine kino jõudnud tegutseda nii džunglis kui kõrbes. Kadri Kõusaare “Kõrb” ei tegelegi enam Eesti tegelase looga, vaid võtab seisukoha ühes laiemas kaasaegses konfliktis. Filmi peategelasest fotograaf on vaatleja, kes Lähis-Idas pantvangi sattununa püüab säilitada oma eetilised arusaamad, kuid leiab end ühtlasi kvaasi-romantilises suhtes vangistajaga.

Meel Paliale esikfilm “Kiik, kirves ja igavese armastuse puu” on sündinud väljaspool kohaliku filmitegemise tavapärast raamistikku, tõeliselt sõltumatu ettevõtmisena. Selle filmi sündmustik kasvab välja rohkem popkultuurist ja teistest filmidest, kus visuaalsed ideed ja kino sissetöötatud olukorrad lastakse värskendamise järel taaskasutusse. Ergo Kulla lavastatud “Soo”, mis tugineb Oskar Luts jutustusele, omakorda näitab, et Eesti filmitegemises püsivad romantilised ootused ja igatsus ajastufilmi järele. Periood, mida film taaselustab, on sobivalt just suvi pärast esimese ilmasõja lõppu, aeg kui Eestis püsivamalt filmitegemist katsetama asuti.

Äsja esilinastunud “Apteeker Melchior” on järgmine suur samm Eesti kinos. Elmo Nüganeni lavastatud film on algusest peale toodetud triloogiana. Keskaegne detektiivilugu on ühelt poolt kaasaegne žanrifilm, kuhu tuleb põimida nii mõrvamüsteerium kui romantiline tegevusliin. “Apteeker….” ulatub aga ka kaugemale Eesti filmilukku. “Viimne reliikvia” ühendas esimest korda Tallinna ajaloolise arhitektuuri ja hoogsa seiklusloo, ning samasugust ununenud keskaegset retsepti taaselustab ka “Apteeker Melchior”. Kinoteegi programm laseb mõlemat filmi kõrvutada ja märgata muutusi filmikultuuris, filmilugudes ja visuaalsetes võimalustes.

Ja viimaks, Jaak Kilmi uue noortefilmi “Tagurpidi torn” sündmused viivad vaataja täiesti tavalisse kunagisse tööstusalevikku. Lapsed tahavad saada tagasi oma mängumaa, vana tehase territooriumi, kuid kassi-hiire mäng valvuriga viib välja sõpruse murenemise ja võimuvõitluseni.

Eesti filmi tähtpäeva programm Kinoteegis hõlmab vähem kui poole aasta jooksul kinodesse jõudnud uusi filme. Need on kõik eriilmelised ja otsingulised üha mitmekülgsemas filmikultuuris, mis algas katselendurist ja tema filmimisest.

Piletite info on saadaval siin.