Eesti film 110: katselenduri jälgedes

Eesti filmi on lendutõusmine lahutamatult sisse kirjutatud. Esimesed kaadrid 110 aasta tagant jäädvustasid 20. sajandi alguse ühe tuntuma odessalase Sergei Utotškini õhulendu Tartus. Need stseenid filmis üles kõneka nimega eestlane Johannes Pääsuke, kes paraku hukkus Esimese Maailmasõja viimasel aastal kukkumise tagajärjel. Sealt alates on lendamine ka mõnegi meeldesööbiva filmistseeni teema. Peeter Simmi “Arabella, mereröövli tütar” lahkub Arabella oma senisest kodust laeval merehädast päästetud seikleja õhupallil. Selles dramaatilises stseenis 70 aastat pärast Utotškini lendu on kokku võetud uue alguse, riskimise ja vabaduse ideed, mida Eesti filmi algus endas kandis.
Loe lisaks

Tarkovski 90

Lavastaja Andrei Tarkovski on üks neist Vene režissööridest, kes vaatamata Nõukogude Liidu rangelt kontrollitud filmitööstusele jättis jälje maailma kinole. Tema esimesed filmid valmisid täpselt ajal, mil piirangud kultuuris muutusid leebemaks. Ent juba nende samade esimeste filmide valmimise järel oli selge, et edasine tegevus väljaspool lihtsat realistlikku raamistikku saab olema keerukas. Iga valminud film tõi kutseid maailma festivalidelt ja etteheiteid kodumaa ametnikelt. Tarkovski filme hindasid kõrgelt kolleegid nagu Ingmar Bergman, Akira Kurosawa ja Sergio Leone.
Loe lisaks

Festivalipärlid: pandeemia kättemaks

2021 oli filmimaailmas endiselt jätkuva teisenemise aasta. Esilinastusi lükati edasi nagu ebameeldivaid ülesandeid, pandeemia sulges kinode sissepääsu ja avas tagaukse voogedastusplatvormidele. Aasta kõige huvipakkuvamad filmid jõudsid publikuni, ent mitmed märkimisväärsed ja uuenduslikumad tööd jäid kauaoodatud suurprojektide või halva ajastuse tõttu varju. Kinoteek heidab neile tagantjärele veidi valgust.

Loe lisaks

Filmiklassika sõrmejäljed valgel linal

Maarjamäe loss on üks tegevuspaikadest Nõukogude telefilmis “Baskerville’ide koer”. Nii on kõigiti loomulik, et Filmimuuseum ja Kinoteek vaatavad oktoobris lähemalt oma kriminaalsesse minevikku.

Loe lisaks